kolmapäev, Mai 10, 2006

Headaega

Seega seega jäi veel kirjutada rohelisest kahepeaga gekost kes teise geko supi sisse tõukas, lennuväljast keset metsa mis on tehtud ühestainsast puust, valgest mudast mida süüakse võileiva peal, 80 taldrikutäiest tapvast Brasiilia toidust, valgest hiiglasest, kaneelõunast mis tegelikult on pigem pahupidi pööratud kuusekäbi, külmutatud angerja sünnipäevasoovidest ja Cayenni kõige targema mehe kruvikeerajatest.

laupäev, November 05, 2005

1-2-3 iga pere ootus

1 Lehmade asemel peetakse siin seebusid, otse indiast. Ookeani ületamisega on kahjuks kogu pühadus kaotsi läinud, Sellegipoolest teevad lumivalged vasikad silmapiiri laiusel jõeluhal tumemusta kuldservaga pilve taustal jooksu kepsutades igal ausal "Ärgake!" lugejal pisara suureks. Seda enam et rohi on värskeroheline, mäed taamal sinised, üks pilvetups vikerkaarene ja paadi liikumiskiirus vs erinevad lehmad teevad pildi aegluubiks.
2 Metsatulekahjude asemel korraldatakse siin kulupõlenguid. Aga ikka nii, et elektripostid ka maha põleks. Niisama karjaaia postid- 2 meetrised maasse löödud puuhalud.
3 Osad linnud näevad välja nagu pasteet.
4 Uus fotokas on parem kui eelmine.
5 Kuna vihmaperiood hakkas hakkab peale siis toimus eile termiitidel pulmalend. Paraku lõpetasid pooled pruudid peiud oma elu me laualinal.

kolmapäev, September 14, 2005

Marginurk.


Selle jubeda emalaeva (Lethocerus colossus) olen püüdnud. Mis püüdnud, passib teine valget lina 10 meetri kauguselt nagu poleks enne näinud. Korja ainult üles.. surnultki ajas ka hirmu nahka. Ta ju sööb konni ja väikseid lapsi. Pistab noka sisse, puhub seedevedelikud ohvrisse ja itsitab suurest kurjusest. Ja on oma tosin sm pikk. Osa enda hirmust ajan ka ohtra kohvi kaela. Aga siiski. Plaan on neid kasvatama hakata. Imelisi putukamarke korralik kogumik jaapanist. Belizee markidel on enamvähem kõik loomad siin ka leitavad.


Pole küll seesama konn, keda ennist näha oli, aga sugulane küll- hani ühes, siga teises käes. Vihmana konnamarke.

Mantoptera- Rootsis keelatud.


See loom on suur. Mitte nii suur, et sülekoerale liiga teeks- sellised elavad pigem Aasias, aga nii suur, et sõr,e ei taha ma kuidagi tema esijalgade hammaste vahele unustada. Ootan huviga millal ooteeke ehk munapakke hakkab sadama. Kaks nädalat on ta lihtsalt puuri laes ripnenud ja oodanud et rohutirtsud ja muu hea parem suhu jookseks. Olen voogu ka hoidnud, võibolla ta sellepärast ei raatsi alla minna kaunitele põiklattidele kohvrikesi poetama?
Pilt täies pikkuses ja hiilguses prussaka sugulasest.

Leia pildilt sada rubla.


Sellise sihktiivalise, ritsika, Pterochroza ocellata, "Loomade elu" annab eesti keelse nime pealt arutust, kogusin 3. septembril. Sest ta põrutas kolinal lähedalolnud põõsasse ja hakkas seal pruukosti võtma, nii et tükid lendasid. Mul ei olnud muud vaeva, kui heita kõrvale mõte- ah tühja, mets ikka koliseb- võtta taskulamp ja küünitada sellesinase armsa ritsika poole. Mida ta ka väga pahaks ei pannud ja loodan, et oleme sõbrad siiani, annan talle ju ülepäeviti süüa ja olen ka seltsilisi toonud. Kolm seltsilist, üks isane ka pealekauba. St pisem ja muidu kökats. Imetlen neid ikka, aga väga raskesti eristuvad rägust, nii kodus puuris kui metsavahel- äraütlemata vanade lehtede nägu on nad! Ainlt söömise kestel neid näebki, muul ajal kahtlustan passivad kaugel võrades. Aga see on teaduse saladus ja mul väikseid raadiosaatjaid läheb kadunud kööginõude jahtimisel taris.
Vanakooli vaata saba alla stereopilt ka.

kolmapäev, September 07, 2005

Linavalve, vanad pildid.


Linavalve on selline Valve, kes ei ole Virve. St. kui kõik on varem valmis siis kell 18.5o pannakse generaator käima.
Aga kui kõik ei ole valmis siis tassitakse või sõidutatakse autoga kohale
  • raam
  • raami jalad
  • tünnitäis elavhõbedapirne
  • lina
  • lina mahapanemiseks
  • tool
  • taburet kuhu riistad panna
  • laguneda tahtev kast trosselite ja kaitsmete ja juhtmepusaga
  • pikendusjuhe
  • generaator
  • bensiin
  • liblikavõrk
  • muud tarvilised: süstlad, mitteniivägaumbes nõelad, ümbrikud, karbikesed, pliiatsid ja suled
mitte et nüüd kõik kirja oleks saanud, aga niikui nii tuleb veel tagasi minna ununud asju tooma. Taskulamp ja kohvi näiteks. Ülespanek käib vit-vit- kuusejalad maha, paariline ikka paarilisega, raam jalgadesse, põiklatt üles, põiklati keskele juhtmega (sest polt ja liblikmutter on teadmatakadunud) siduda kahe 100W pirni hoidja, siis käänata pikem latt üles ja kinnitada, siis pikem latt alla, kaks 200W pirni koos neid, seekord liblikmutriga, hoidva ristlatiga, pikk latt jälle üles. Juhtmepusa kummiga kinni, lina maha, lina raamile, üks nurk lahti, et tuulepoiss vigurit ei viskaks 600W pirnidele, pikendusjuhe otsapidi metsa, generaator sinnasamma, lülitina kasutatavad kaitsmed välja, generaator käima. Ssellega on teinekord jama, et voolikuke kanistrist generaatorisse ei taha ühineda, aga näib, et see probleem tekib ainult Olivieril, nii generaator käib, kaitsmed sisse, pimedus.
Ohh.
Ahaa, metsas olev pikendusjuhe generaatorisse, kaitsmed-lülitid ununuesid, aga pole viga, vana massin veab kõik pirnid ilusti põlema, esialgu hellalt hellalt, aga varsti särab mets ja maa. Mispeale siis kõik kohalikud herilased kohale tulevad. Ja muidugi kurikuulsad aafrika tapjamesilased. Tasased loomad, ilmselt algusest peale, hüsteerikuid aga oli alguses liiga palju, sarimõrvareid vähe, globaalne kliimasoojenemine polnud veel teema ja rahvusvaheline terrorism oli alles "Euroopa Hääle" allorganisatsioon. Tagasi linale. Nüüd on paras hetk minna hoopis suppi keetma, kohvi tegema, unund asju tooma. Tagasi linale. Palju loomi on juurde tulnud, arvatavasti samapalju ka ära läinud, aga paar sikklast ja karuslast saab kohe vardasse ajada. Siis tirdid, rohutirtsud, ritsikad, üraskid ja küürtirtlased, need kelle nimi pole teada ja need kelle nimi on keelel, Saturniidae ja palvetajaritsikad. Kui liiga kauaks kodu passima jääda siis jääb nägemata kuidas ilmatu elevantmardikas selg ees maandub, niimoodi ta passima jääbki, pole viga, saab temagi parematele jahimaadele. Kus banaane on rohkem kui puulehti.
Tegin küll katse, et kui hommikuni valvata, kas siis on saak vägevam- täit kindlust pole, aga väsimus/kasu/tarvidus skaalal tõmbaksin joonlauaga ringi siinkohal. Päikestetõusu kanti tuleb põnevamaid loomi jälle, aga 3-6 ei polnud nagu midagi eriti. Sergei teab sellest kõigest rohkem rääkida, eks ta parandab mind!
Niisiis- ikkagi, kui on tihe öö siis olge ikka hommikuni!
Kui täitsa villand saab ja ümberkaudsed põõsad on kõik läbi kammitud et seal raagritsikaid ega kedagi ei passiks ja lehekujulisi ritsikaid, kellest veel kirjutan, ka rohkem ei ole siis aitab. Ülemised lambid kustu- et need, kes kõrgemates sfäärides tiirutavad alla tuleks ja end tutvustaksid, koli kasti, generaator seisma- viimasetl kordadel ka käruga koju, liblikad mutukad külmakappi. Hommik on õhtust targem, seepärast hommikul magama ja lõunaajal saaki jagama. Mardikad madratsitele, liblikad on juba öösel ümbrikesse jaotatud, ülejäänud ümbrikesse ja oma kohale.
Sellega läheb ka oma tund kuni kaks.
Õhtul panen generaatori kärule ja 18.5o ajan käima. (Verbid lauses KE meeleheaks)

esmaspäev, August 22, 2005

Kraavitamisest

Mulle meeldib kraave kaevata.
See on sirge ja selge asi. Olen siingi paar visanud- kui käpad tervemaks hakkavad siis asun süvendama. Üks ökosüsteem laiutava lombi näol on küll loojakarjas, aga tuhanded on järjekorras. Olgem ausad- vihma sajab jätkuvalt ja sentimeetrites.
Kraavihall on mul alati silmas olnud mehena, kes just vihmas kraavi süveneb. Kui päike paistab, siis on vististi purjus. Seepärast käib töö hallis vees. Tingimata labidaga, sest kollases ekskavaatoris pole sa enam mingi kraavihall. Soni, koni ja maika oleksid vast paslikud selga panna.
Ja Hamsuni "Maa õnnistus" on just selle kraavitamise liini pärast mu lemmik teadliku fantastika vallast.
Ihuge aga labidad, et kui tulen, oleks mida peale hakata.